Võtsin puhkuse, terveks aastaks…või siis ka kaheks :)

Täpselt ei mäletagi seda päeva, mil esimest korda Austraaliast unistasin ja ühtäkki olingi seal, kus päike paistab 365 päeva aastas, ookeanivesi soojem kui vannivesi kodus, saab kallistada koaalasid ja kängurusid. Siin võib rännata troopikast parasvöötmesse, nautida kõrbekliimat, kohata inimesi Brasiiliast Alaskani. Kõik need iirlased, sakslased, hollandlased, itaallased, korealased, jaapanlased, hiinlased, AUSTRAALLASED. Kõik see on mind viinud Austraaliasse. Nüüdseks juba kaheks aastaks.

Kuidas sulle meeldiks kõik seeee….

Lisa kommentaar

… et sa enam selle aasta numbrisees enam tööle minema ei pea ja lihtsalt puhkad… kas rannas, dzunglis matkates, nautides erinevate maade kultuuri, toitu, inimesi. Kui tuleb tahtmine, magad kella 2ni päeval või kui tuleb tahtmine kõnnid päikesetõusule vastu. Poodled, sõidad külla ükskõik millisele kahe aasta jooksul kohatud toredale inimesele, mis sest, et ta on sadade, kui mitte tuhandete kilomeetrite kaugusel. Need eelpool kirjutatud laused iseloomustavad minu järelejäänud seda aastat. Võin öelda, et tunne on üsna vaba. Järgnevad kolm pool kuud PUHAST puhkust.

Puuvillaga on nüüd minu elus kõik ühelpool! Kaks kuud elu metsas ja telefonilevi saamiseks lauanurgal kükitamist on samuti läbi saanud. Nädal tagasi laupäeval, töötasime 13.5 tundi ning puhastasime viimased puuvillapallid. Päev oli üsna meeleolukas, kuna täitus minu üks suuri unistusi – sain sõita suure kuukulguriga, ehk siinses keeles moonbuggyga, mis suured puuvillapallid autodelt maha laadib, põllul seisma paneb ja siis põllult õigel ajal üles korjab ning tehasesse puhastusse toob. Aiajuhataja John oli nii lahke ja viimasel päeval viis mind sõitma ning lasi mul endalgi rooli istuda. Unistused täituvad, ma jätkuvalt usun seda 🙂

Peod peetud töökaaslastega, tegin äkkotsuse, et sõidan nädalaks Melbourni, oma iirlasele, sakslasele ja prantslasele külla. Kuna bussi-rongipilet oli nii odav, siis auto parkisin omaniku lahkel loal kohaliku pubi parklasse. Ja kell 2 öösel istusingi bussis, et hommikul kell 9 juba Melbournis olla.

Aga mis nüüd tegelikult saama hakkab… Asjalood on nüüd nii kaugel, et minu kaks aastat puhkust hakkab siin Austraalias otsa saama. Kahjuks või ema õnneks töö ja puhkuseviisat enamaks kui kaheks aastaks ei anta Austraalias. Nii ma üritangi siin oma asju kokku pakkida ning olen valmis lahkuma. Lennukipiletid on tegelikult juba maikuust taskus. 18. oktoober on see päev, kui ma oma viimasedki pisarad ilmselt Gold Coasti lennujaamas silmist välja valan ja Austraalia ning kõige selle heaga siin hüvasti jätan. Selle ajani on ees ootamas aga pisike reis üles Queenslandi, Cairnsi, et keha ja vaim suurest töötamisest veel välja puhata ning autolegi tuleb uus omanik leida. Nii, et kes head ja nunnut autot tahab osta, võtke ühendust. MUl on midagi väga erilist teile!!!

Peale Austraaliat aga päris Eestimaa veel ei tule. Lähen katsetan oma närvikava veel Kambodzas, Laoses ning Vietnamis ning õpin veidi nende kultuuri tundma. Seega Eestimaalt mind veel oktoobrikuus päris otsida pole mõtet 🙂

Mõni pilt ka:

Tehase jalad ehk Ginstandid kus seemned villast eraldatakse

Tehase jalad ehk Ginstandid kus seemned villast eraldatakse

puuvillapal puhastusse teel

puuvillapal puhastusse teel

Kuubik pressist väljumas, veel soe

Kuubik pressist väljumas, veel soe

Sandra, pressioperaator

Sandra, pressioperaator

Sisco, Taiwan

Sisco, Taiwan

töökas tiim

töökas tiim

kuukulgur

kuukulgur

Viiimane kuubik

Viiimane kuubik

peol, naabritüdrukuga

peol, naabritüdrukuga

Lisa kommentaar